Keelekümblus

KEELEKÜMBLUS

Keelekümblus on õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina – eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. Keelekümblusprogrammis õpitakse vähemalt 50% ainetest sihtkeeles (käesoleval juhul eesti keeles). Metoodika võimaldab lapsel omandada eesti keelt kõrgel tasemel, sealjuures kahjustamata tema emakeelt. Eesti keelt õpitakse seda aktiivselt kasutades, sh erinevaid aineid õppides. Keelekümbluse eesmärgiks on võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka eesti keeles.

Keelekümbluse eesmärgid:

  • eesti keele kõrge funktsionaalne oskus (lugemisel, kirjutamisel, rääkimisel, kuuldust arusaamisel);

  • vene keele valdamine eakohasel tasemel;

  • klassile vastav edasijõudmine muudes õppeainetes, näiteks matemaatikas;

  • eesti ja vene kultuuride mõistmine ning väärtustamine;

  • kolmanda keele hea oskus.

Varane keelekümblus

Varase keelekümbluse puhul alustatakse esimeses klassis ning õpitakse kõiki õppeaineid eesti keeles. Teise klassi teisel poolaastal hakatakse õppima vene keelt kui emakeelt. Neljandast klassist suureneb järk-järgult venekeelsete õppeainete osakaal. Viiendas klassis langeb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 50%ni. Kui välja arvata võõrkeel, on eesti ja vene keeles õpitavate ainete maht sama.

Hiline keelekümblus

Hilise keelekümbluse näol on tegemist kakskeelset haridust rikastava õppevormiga, mille üheks eesmärgiks on anda õpilasele võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka teises keeles.
Hiline keelekümblus algab 5. klassist, kus 1/3 õppetööst toimub eesti keeles, 7. ja 8. klassis tõuseb eesti keeles õpitavate ainete osakaal juba 76 % õppekavast, ülejäänud 24% hõlmavad vene keel kui emakeel ja võõrkeel. 9. klassis moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained u 60% õppekava mahust.

 

KEELEKÜMBLUS TALLINNA PAE GÜMNAASIUMIS

Varane keelekümblus Tallinna Pae Gümnaasiumis

2009/2010 - avatud esimene klass (28 õpilast)

2015/2016 – 6 varast keelekümblusklassi

  • 1.c klass – klassijuhataja Anna Solomko

  • 1.d klass – klassijuhataja Ilona Laius

  • 2.c klass – klassijuhataja Olesja Ananjeva

  • 2.d klass – klassijuhataja Inga Tihhomirova

  • 3.c klass – klassijuhataja Roza Skatškova

  • 3.d klass – klassijuhataja Roza Skatškova

  • 4.c klass – klassijuhataja Anna Solomko

  • 5.c klass – klassijuhataja Natalja Arhangelskaja

  • 6.c klass – klassijuhataja Maia Lust

  • 7.c klass – klassijuhataja Valentina Skljarova

Varase keelekümbluse koordinaator Roza Skatškova

 

Keelekümbluse printsiibid

  • üks õpetaja – üks keel

  • rutiintegevus (hommikuring)

  • rääkivad seinad

  • lõimitud aineõpe

  • inglise keel А2 - 1.klassist

  • vene keel - alates 2. klassi II poolaastast

  • aktiivõppemeetodid (rühmatööd, paaristööd, õuesõpe jne)

  • 2.klassis eesti keele intensiivõpe – 10 tundi nädalas

Õpilase toeks

  • arenguring LIBERI

  • keele praktiseerimiseks klassivälised üritused

  • logopeedi ja psühholoogi abi

  • arenguvestlused lastevanematega

01
02 03

 

Hiline keelekümblus Tallinna Pae Gümnaasiumis

2003/04 – esimene keelekümblusklass (6.kl)

2009/10 – hilise keelekümbluse esimesed vilistlased

2015/16 – 5 hilise keelekümbluse klassi

  • 5.b klass – klassijuhataja Tatjana Gusseva

  • 6.b klass – klassijuhataja Viktoria Rudenko

  • 7.b klass – klassijuhataja Aleksandra Dergatšova

  • 8.c klass – klassijuhataja Anastasia Jürgens

  • 9.c klass – klassijuhataja Natalia Presnetsova

Hilise keelekümbluse koordinaator Natalia Presnetsova

 

Eestikeelne aineõpe hilise keelekümbluse klassides

Aine

5. kl

6. kl

7.kl

8.kl

9.kl

Eesti keel

4

4

4

4

4

Loodusõpetus

3

3

2

   

Inimeseõpetus

1

1

1

1

 

Ajalugu

1

2

2

2

 

Ühiskonnaõpetus

 

1

   

2

Geograafia

   

2

2

2

Kehaline kasvatus

3

2

2

2

2

Muusika

1

1

1

1

1

Kunstiõpetus

1

1

1

1

1

Kokku

14/28

15/30

15/30

13/32

12/32

 

Klassiväline tegevus hilise keelekümbluse klassides

  • EV pühade ja tähtpäevade tähistamine;

  • muuseumide, näituste ja teatrite külastamine;

  • ekskursioonide korraldamine;

  • koostöö eesti õppekeelega ning keelekümbluskoolidega;

  • osalemine linnalistes ja üleriiklikes üritustes
    ning rahvusvahelistes projektides;

  • arengurühm “Liberi”.

04
05 06